EKRE hoidis ära vihakõne mõiste laiendamise: meediateenuste seaduse eelnõus tehti oluline muudatus

Riigikogu Kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge(EKRE) kirjutab Facebookis järgmist. „Meediateenuste seaduse muutmise eelnõu kiideti kolmapäeval heaks. Hoidsime vihakõne mõiste laiendamise obstruktsiooni survel ära. Pisut imestan, et meedia sellele teemale nii vähe tähelepanu on pööranud, poliitiline võitlus käis ju sõnavabaduse eest, meie ja teie vabaduse eest.“

23. veebruaril laekus mulle kui kollektiivse pöördumise esitajale Riigikogu kantseleilt kiri ning samuti kajastub Rahvaalgatus.ee keskkonnas teave, et:

 „Kultuurikomisjoni hinnangul oli eelnõu algtekstis sõnastatud § 19 lõige 1 üldsõnaliselt, mistõttu pidas komisjon vajalikuks konkretiseerida, et meediateenuseid osutades ei tohi pakutav teenus kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele, kui sellega põhjustatakse oht elule, tervisele või varale.“

Ja selgitab lähemalt:

„2021. aasta 30. novembril teavitati kollektiivse pöördumise esindajat, et kollektiivses pöördumises osundatud teemaga tegeldakse ning paluti kollektiivsele pöördumisele 2 vastamiseks lisaaega, kuivõrd otsitakse kompromiss-sõnastust sättele, mis käsitleb vihkamisele ja vägivallale õhutamise keeldu.

Eelnõu algteksti kohaselt ei tohi meediateenuseid osutades üheski saates õhutada vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel, või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele.

Muudatusettepanekuga muudeti § 19 lõiget 1 selliselt, et meediateenuses ei tohi:

„1) kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ükskõik millise grupitunnuse, sealhulgas kodakondsuse, soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale;

2) alavääristada õiguskuulekat käitumist või

3) kutsuda üles õigusrikkumisele.“

Eelnõu läbis teise lugemise 2022. aasta 9. veebruaril ning Riigikogu täiskogu arvestas kultuurikomisjoni muudatusettepanekut. Riigikogu võttis meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastu oma 16. veebruari istungil.“

Kultuurikomisjon ei toeta kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekut püstitatud viisil (peatada meediateenuste seaduse muutmise eelnõu) ning lahendas pöördumises püstitatud ettepaneku muul viisil ehk meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemise käigus.