VALITSUS OSTIS MEEDIAVÄLJAANDED ÄRA

Samal ajal kui Eestis on EL kõrgeim inflatsioon: talvine elektrihinna šokk ning kütuse hinnatõus (Kallas jäi Riigikogu infotunnis vahele, tunnistades et kütuse hind ilma maksudeta on ligi 1.30 eurot) ajal mil maailma naftahind on languses ja palju muudki– ei taha Reformierakond kraadivõrragi probleemiga tegeleda. Samal ajal aga rasvub riigieelarve: aprillis võeti vastu 800 miljoni euro suurune lisaeelarve, millest ¼ läheb ukrainlaste abistamiseks ning 100 miljonit valitsuse reservfondi kõdunema – Helme küsib raadiosaates, et mida Valitsus teeb selle rahaga - kingib valitsus meediaväljaannetele rahalist toetust: otsest kui ka maksualanduse näol.

Kevadel eraldas Valitsus 1.3 miljonit selleks, et teatud väljaanded saaksid edendada vene keelset keskkonda; mäletatavasti eraldas Valitsus ka 2020a. meediaväljaannetele rahalist toetust. Samuti tehti meediaväljaannetele selline erand, millest ülejäänud elanikkond võib vaid unistada – kuid sellest kõvahäälega rääkimata.

Maksumaksjate Liit kajastab oma 6. mail teadaandes järgmist:

„Valitsus on kiireloomuliselt algatanud ja Riigikogule esitanud käibemaksuseaduse muutmise seaduse (607 SE), mis läbis 4. mail ka esimese lugemise. Kui üldiselt on valitsus vastu käibemaksumäära laiendamisele ning kõik opositsiooni algatused näiteks toiduainete või energiakandjate käibemaksu alandamise kohta on tagasi lükatud, siis üks valdkond on siiski ära teeninud teistsuguse kohtlemise. Seadusega vähendatakse ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksumäära 9 protsendilt 5 protsendile.“

Meile on alati räägitud et meedia ei tohi sõltuda riigivõimust rahaliselt ega ka otsese käsu kaudu. Oleme olukorras kus Valitsus tegi peavoolumeediaväljaannetele erandi, isegi kaks rahalist toetust, ajal mil Riigikogu valimisteni on jäänud 10 kuud. Tegu on kõige ilgema meedia ülesostmisega - õiglusriigis asjad nõnda ei käi!

Mõtted Teietamise kultuurist

SAPTK ringkiri

Ühe päeva vahega laekus mulle kaks kirja, mõlemad olid vormistatud korrektselt, ilusas eesti keeles ning kandsid minu jaoks positiivset sõnumit. Ometi oli neil kahel kirjal üks, märkimisväärne erinevus.

Esimene kiri mis teatas et koduteenuste leping on minu soovil peatatud, kasutas minu kõnetamiseks vormi "Sinu". Olgu öeldud et teleoperaatoriga on mul alati olnud suhe: mina tarbin teenust ning maksan teenuse eest. Mingit muud erilist suhtlust mul teleoperaatoriga pole viimase 10 aasta jooksul olnud.

Teise kirja saatis mulle tavapostiga, Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, kes kogub 2 korda aastas portaal Objektiivi tööshoidmiseks rahalist annetust. Korrektselt vormistatud, eesti keeles kirjutatud ning minu jaoks positiivset sõnumit kandev informatsioon - kõnetas mind kui "Teie". Kuigi tunnen et minu kui Objektiivi tarbija ning SAPTK vaheline suhtlus on aktiivsem kui see on minu ning koduteenuste tarbija vaheline suhtlus - siis on nauditav, kui sulle juba aastaid tuttav teenusepakkuja sind Teietab. 

See räägib teietajast ühtepidi seda, et too näitab lugupidamist inimese vastu, kelle poole ta pöördub ning teisipidi näitab ta lugupidamist enda vastu. Mingil tasandil teame M. Järviga teineteist, Tema teab minu olemasolemisest ning mina tean tema avalikust tegevusest enam kui tema minu tegemistest - ent pöördumises, eriti kui seda tehakse organisatsiooni nime all, on korrektne kasutada Teie-vormi. Säärane stiil võikski kehtima jääda!

Arhailistest aegadest on teada, et teatud situatsioonides teietati või nimetati inimesele omastatud tiitleid ka väga lähedaste perekonna liikmete seas: see lõi inimesest kuvandi, et too esindab mingit suuremat organisatsiooni või liikumist - tänapäeval soovitakse minna aga isiklikuks, tehes teatud olukordades suhtlusest mittetõsiselt võetava jutu. Ametliku tasandit tuleb hoida ka siis kui eeldatakse et tegu on juba nö vanade tuttavatega: see on austusvaldus enda kui ka teise inimese vastu. Loomulikult ei pea sellega lolliks minema - meenutagem Moosese käsku, mis keelab jumala nime ehk teisisõnu pühaduse teotamise, selle mõttetu kasutamise. 

Ehk ongi ülehinnatud soov et Teleteenuste pakkuja võiks mind teietada: aga kas tegu pole siin ametliku kirjaga?

  

ENESEKEHTESTAMINE: Nõuan Loksa linnapeal välja tulla avaliku vabandusega

Mis aga puutub minu laua taha pääsemisega Kuusalu vallas, siis tuletan Teile meelde et esiteks kandideerin ma volikokku, kust ma aga napilt välja jäin; säilitades varumehe rolli. Teie aga jäite ka vallavolikogust välja, kuid minu teada ei soovi Keskerakonna nimekirjas kandideerinud mees end peale valimisi selle nimekirjaga siduda. Mina pole end kunagi esitanudki (abi)vallavanema kandidaadiks või volikogu (ase)esimeheks). Algatuse Linnale „Loksa linnavolikogu istung otseülekandesse“ lõin ma eesmärgiga, tuua kodukandis toimuv volikogu istung tänapäeva, kuigi olen oma vaadetelt traditsionalist, leian et volikogu istung peab olema videosilla vahendusel otse- ja järeljälgitav.

Pöördusin 23. mail Loksa Linnapea poole, nõudes et ta võtaks vastutuse oma nahaalse ning ebaväärika käitumise eest, viimasel volikogu istungil. Sündmuse keskmeks on aprillis loodud algatus, mis soovib muuta volikogu istungid videosilla vahendusel otsejälgitavaks.

Vahetult peale seda kui 19. mail toimunud volikogu istung oli lõppenud, Muutusite minu kui kohapeale istungit vaatama tulnud inimese suhtes isiklikuks, püüdes mind avalikult verbaalselt alavääristada ning luues minust kuvandi kui inimesest kes soovib vaid avaliku tähelepanu saada, mitte sooviga minult küsida vaid kasutades üleolevalt kindlat-kõneviisi ning kahtlustan et eesmärk oli mind provotseerida ütlema midagi säärast, mida hiljem minu vastu kasutada; viimase suhtes säilitasin siiski külmamõistust.

Kui istung oli lõppenuks kuulutatud, olite asunud ruumist lahkumise teele ning peale opositsioonisaadiku(te) manitsemist, osutasite käega minu suunas kes ma toolil sirge seljaga istusin ning laususite: „Näe, siin veel üks Nublu.“ On iseenesest mõistetav et antud kommentaar oli üteldud sooviga mind avalikult alavääristada ning tekib küsimus kas see on Teie harjumuspärane kõnepruuk inimesega kes nähtavalt ajab teistsugust poliitikat kui seda teete teie? Olgu mainitud et me pole varem silmast-silma rääkinud ning oleme teineteisele võõrad: mis annab Teile õigust mind koeranimega nimetada: kas ma olen andnud selleks põhjust – enda meelest mitte!

Seejärel Käsutasite mind meelevaldselt Kuusalu valda, eesmärgiga näidata, et mul kui vallakodanikul pole Loksa poliitikasse asja. Ometi on vallakodanik Lootsmann kuulunud mitu valimisperioodi Kuusalu vallavolikogusse ning ajanud vallapoliitikat, samal ajal olnud ka ametis Loksa linnas. Ometi pole mina teinud Loksa linna poliitilisel tasandil seni muud, kui algatanud 2 kollektiivset pöördumist: üks neist, „Loksa linnavolikogu istung otseülekandesse“ kogus nõnda palju linnakodanike allkirju, et selle sai edastatud Linnale menetlemiseks. Linnaopositsioonisaadikutel on suverääne õigus toetada mistahes algatusi, neid omal äranägemisel poliitika tegemisel kasutada, olgu idee väljakäija vallakodanik või Brüssel.

Mis aga puutub minu laua taha pääsemisega Kuusalu vallas, siis tuletan Teile meelde et esiteks kandideerin ma volikokku, kust ma aga napilt välja jäin; säilitades varumehe rolli. Teie aga jäite ka vallavolikogust välja, kuid minu teada ei soovi Keskerakonna nimekirjas kandideerinud mees end peale valimisi selle nimekirjaga siduda: mitu kohta on Keskerakonnal vallavalitsuses või volikogus? Mina pole end kunagi esitanudki (abi)vallavanema kandidaadiks või volikogu (ase)esimeheks)! Ometi erakondliku kuuluvuse tõttu, olen ma seotud koostööga mida minu erakond vallavõimu teostades teeb.

Algatuse Linnale „Loksa linnavolikogu istung otseülekandesse“ lõin ma eesmärgiga, tuua kodukandis toimuv volikogu istung tänapäeva, kuigi olen oma vaadetelt traditsionalist, leian et volikogu istung peab olema videosilla vahendusel otse- ja järeljälgitav. Minu jaoks on nii Kuusalu vald kui ka Loksa linn kodukant: Kuusalu vallavolikogu istung on alates 2017a. sügisest avalikult jälgitav ning Teie olite sel ajal volikogu liige, kui tehniline kaasajastamine teostati.

Annan Teile võimaluse minu ees avalikult vabandada, valik aja ning koha osas on Teil olemas. Küll aga ei saa ma lubada, et reageerimiseta jätmise puhul, ei anna ma asjale ametliku käiku.

 

LINNAVOLIKOGU ISTUNG: Läbi pealtvaataja silmade

Illustreeriv foto: sõjaalgatajast USA president
näitamaks kes 
on boss

Loksal sündinud kirjutaja poolt algatatud petitsioon ning valimisliidu „Siin me elame“ ettepanek on saavutanud võidu: näitasime kes pooldab avatust, objektiivsust ning istungite kaasajastamist ning kes avatust, objektiivust ning kaasajastamist tõrjuvad. Reaalsus on säärane et elu on kolinud interneti, sotsiaalmeediasse ning kohapeal toimuv istungist on de facto saanud salajane koosolek, mis lubab kaua ainuvõimu omaval nimekirjal, antudjuhul Keskerakonnal, teha mida iganes, käituda kuidas iganes – kasvab võimulolijate mugavus, tekib oht et pääseb valla inimloomusest tulenev korruptiivsus - inimestena peame pingutama selle nimel, et meil ei tekiks kiusatusi, me ei muutuks mugavaks. Volikogu istungite avatumaks muutmine vajalik samm.

19. mail toimus Loksa linnavolikogu istung, kus pealtvaatajana viibisin ka mina; lisaks minule viibis seal ka üks meesterahvas – teadaanded toimuvast volikogu istungist olid mitmes sotsiaalmeedia lehel varemalt üleval. Viimane päevakorrapunkt oli valimisliidu „Siin m elame“ 28. aprilli volikogul tehtud ettepanek, seada Linnavalitsusele ülesandeks valmistada ette otsuse eelnõu, mis reguleeriks linnavolikogu istungite otseülekannete korraldamist (viide: Loksa linna põhimääruse § 8 lg 3). Antud ettepanek hääletati ilma igasuguse Linnapoolse selgituseta maha: täisenamuse keskerakonna 8 saadiku poolt, kõik kohal viibinud koalitsioonisaadikud olid selle vastu.

Valimisliidu „Siin me elame“ saadik Kaido Korkma palus lühikese kaitsekõne, selgitamaks ettepaneku sisu:

„Loksa linnavolikogu pole salajane organisatsioon, kus võetakse vastu salajasi otsuseid .. (linnapea pomises „Mis salajane?“) .. linnaelanike poolt valitud linnavolikogu peaks olema täiesti avalik, aus ja läbipaistev. Loksa volikogu on valitud linnakodanike poolt, volinikul on oma valijad kes tema poolt hääletasid: me oleme avalikuelu tegelased vähemalt linnakodanike poolt vaadatuna. Linnaelanikud ootavad meilt otsuseid mis on vajalikud linna arenguks, eluolu parandamiseks, miks me peame tegema seda varjatult, kui seda on võimalik teha avalikult. Vägisi tekib küsimus: kas osadel volinikel on midagi varjata?“

Seepeale tänas linnapea saadikut ning ütles palus kõne lõpetada ning eeskõneleja suunal kõlas koalitsioonisaadiku kommentaar: „Näe, jälle hakkab peale!“: kõlas volikogu esimehe poolt tehtav haamrilöök ning palve esitada ettekandval saadikul konkreetne ettepanek: ettepanek oli, et volikogu istungid oleksid avalikud. Linnapea vastas: „Volikogu istungid avalikud, keegi pole keelanud siia tulemast ja kuulatakse mis siin räägitakse.“ Saadik lisas et ettepaneku (loe: algatuse mõte) on muuta volikogu istungid videosilla vahendusel otse- ja järeljälgitavaks, millepeale Linnapea vastas: „Otseülekandeid võite kuulata nii palju kui tahate, neid on üle vabariigi igas kohas.“ Ettekandev saadik palus istungi protokollijal, eelnev protokollida mille peale Linnapea saadiku suunal lisas: „Pane kirja siis, kui see probleeme tekitab!“ Ja kuulutas istungi lõppenuks.

Linnapea, tõusnud püsti et ruumist lahkuda, lähenes siinsele kirjutajale ning osutas talle käega, kommenteerides: „..Siin veel üks Nublu“, küsides et mis too siit tahab. Siinne kirjutaja jäi üldsõnaliseks, vastates et viibib volikogu istungil pealtvaatajana, millepeale linnapea kamandas et ajagu asju Kuusalu vallas, mille kodanik ta on ning viidates üleolevalt, et siinset kirjutajat ei lastud vallakoalitsiooni moodustades laua taha. Seejärel valgus volikogu istungi saal tühjaks.

Esiteks mainin et juhuslikud debateerimised on mulle võõrad, mul on olnud seniajani komme kuulata inimese mure ära ja hilisemalt seda analüüsida – mõistsin peagi, et viite laua taha saamisele tegi vallakodanikust Linnapea iseendale. Pole enam uudis et mitu valimisperioodi järjest, häältega 30-33, on mitu valimisperioodi järjest linnapea ametit pidanud mees istunud Kuusalu vallavolikogus ning kuni eelmiste KOV-valimisteni oli ta ka vallavolikogu esimees – kuid sügisel juhtus tööõnnetus, mille tõttu pääses valla Keskerakonna nimekirjast volikokku mitte Tema, vaid kandidaat, kes pärast valimispäeva ei soovinud enam Keskerakonna nimekirjas kandideerimisest midagi teada – ning lisaks kõigele, võeti ta vallakoalitsiooni kolmandaks osapooleks, kui parteitu kandidaat.

Tegelikult võiks ju eeldada, et kui Linnapea kohtub sinuga esimest korda elus näost näkku, ei nimeta Sind koeranimega: heal juhul võiks nõnda käituda inimesega keda sa varasemalt tunned – ma ei arva et poliitika tegemisel peaksid inimesed käituma üksnes vaoshoitult, et midagi pahasti ütelda ei tohi vms – kui JA, siis peaksid samad reeglid kehtima juba kõigi suhtes; eriti kui inimene on soliidses eas nagu Linnapea.

Mis puutub aga minu laua taha saamisse, siis tuletagem meelde, et ma jäin napilt volikogust välja, teine mees minu nimekirjast (EKRE) sai volikogusse sisse, – ja kui nüüd faktidega veel norida, siis andis vallakodanik Linnapeale ühe hääle vähem, kui mulle – siia ongi koer maetud! Ja mul pole probleemi sellega et ma volikogust välja jäin: minu erakond on vallakoalitsioonis - mul on aga selles suhtes vabad käed ning lisaks kõigele, algatuse Loksa linnale esitasin ma kodanikuna.

Kes on Linnapea mind kamandama tegutsema oma koduvallas, kui ta ise on samuti vallakodanik ning kuulunud pikalt selle volikogusse sh teinud erinevaid võimudiile ühe kui teisega: mulle teadaolevalt esitas Tema 2018a. kevadel M. Salu vallavanema kandidaadiks, jäädes paraku ise opositsiooni. Sama aasta sügisel sai Tema osalusel võimalikuks koalitsioon, mis esitas volikogu esimeheks M. Soomi  (sellest on varemalt Loksa palju juttu olnud), mille tõttu sai Temast volikogu aseesimees ning viimased poolteist aastat õnnestus Tal olla ka volikogu esimees – Linnapea on ise teinud, ja ütlen et edukalt, siin ja seal ilma ning Tal pole mingid põhjust mulle ütelda kus ja mida ma teen. Kas Loksa on saar keset merd? Minu teada asub Loksa keset Kuusalu valda, endist Loksa valda  – oleks olnud omal ajal nii kõva mees ja säilitanud Loksa valla. Pole saladus et Loksa säilitas 2017a. selle tõttu linnastaatuse, et Linnapea oli keskerakondlane ning peaminister toona Jüri Ratas – lihtlabane poliitiline sobing.

Volikogu otseülekanne

Mida pidada silmas sõnaga a v a l i k? Ehk võiks ütelda et paraku, ei käi inimesed sul volikogu istungit kohapeal vaatamas – seaduse järgi on istung avalik, kuid reelasus on säärane et elu on kolinud interneti, sotsiaalmeediasse ning kohapeal toimuv istungist on de facto saanud salajane koosolek, mis lubab kaua ainuvõimu omaval nimekirjal, antud juhul Keskerakonnal, teha mida iganes, käituda kuidas iganes – kasvab võimulolijate mugavus, tekib oht et pääseb valla, inimloomusest tulenev korruptiivsus - inimestena peame pingutama selle nimel, et meil ei tekiks kiusatusi, antud kontekstis on volikogu avatumaks muutmine vajalik samm. Kui koalitsioonisaadikutel pole midagi varjata, siis miks kardetakse muuta volikogu istungite toimumine otsepildis jälgitavaks? Mina ütlen et see on segu mugavusest ja hirmust, mida tõendas ka Linnapea käitumine minu kui algatuse autoriga: tegu oli väikslase eneseväljendusega.

Võiks ju ütelda et ilmub väljaanne Loksa elu. Kuid tegu on linnavalitsuse poolt väljaantava lehega, mis pealekauba jõuab ka paljude vallakodanike postkasti – võiks küsida, et mis asja on Loksa lehel valla elanikuga?

Muuta volikogu istungid videosillavahendusel otsejälgitavaks, on tänapäeva nutiajastul möödapääsmatu samm. See on efektiivsem võimalus kajastada istungeid objektiivselt, kui ajaleht või sotsiaalmeedia lehekülg, rääkimata mõne partei/valimisnimekrija ajalehest või sotsiaalmeedialeheküljest.

Siinse kirjutaja poolt algatatud petitsioon ning valimisliidu „Siin me elame“ ettepanek on minu hinnangul saavutanud võidu: näitasime kes pooldab avatust, objektiivsust ning istungite kaasajastamist ning kes avatust, objektiivust ning kaasajastamist tõrjuvad.

 

 

 

 

  

 

Valmisid PÕLTSAMI-nimelised õlled

Kohalikus pruulikojas Mäepealse külas, valmisid mai alguses õllesordid, mille siinne kirjutaja omanimelise sildiga dekoreerinud on: „Põltsami 8“ ning „Põltsami Suveöö“.

Põltsami 8 – number „8“ sümboliseerib lõpmatust, lõpmatu eluring, lõpmatu töö, lõpmatu asjaajamine millegi nimel, nõnda nagu Põltsami elugi. Antud õllesorti on Põltsami tutvusringkonnas laialdaselt kiidetud.

Põltsami 8 on Teile pruulitud värskendava maitsepaketiga hele õlu, mis oma ülesehituselt meenutab gootika arhitektuuri: õrn sööst lõpmatusse sh on tuhanded molekulid osatud kujundada kergeks pitsiks, justkui kaoks nendel kaal sootuks.

Rukki pale ale 6%

Põltsami Suveöö– siin pole suutnud Põltsam otsustada kas ta on ööinimene või hommikuinimene: teadagi järgneb igale ööle päev ning suvel on need teineteisest läbipõimunud, et neil on raske vahet teha.

Põltsami Suveöö on Sinu janu kustutamiseks pruulitud aromaatse maitsepuketiga, mehiselt humalane hele õlu, mis on justkui üürike naudingu hetk sumedas videvikus, enne kui aovalgus end kergitab.

Rukki IPA 6.3% 

Kel on huvi kergema meelelahutuse, Põltsami-nimelise käsitöö õlle vastu, võib võtta minuga julgesti ühendust ning ajame asja kiirelt ning delikaatselt korda. Kui soovitan kiirustada, sest pudeleid sai tellitud vaid 100 tükki. Alaealistele ma alkoholi ei jaga ega müü.

 

Ühel päeval tegutseb Loksa linnas ametlik EKRE osakond

Kasutatud Tartu Tamme
Gümnaasiumi
logo

Ma ei varjagi et algatus mis taotles muuta Loksa linnavolikogu istungite toimumise interneti vahendusel otse- ja järeljälgitavaks – oli loodud eesmärgiga julgustada linlasi liituma loodava EKRE osakonnaga. Antud idee kogus rahva seas populaarsust ning seda asus toetama ka volikogu opositsiooni kuuluv valimisliit Siin me elame, kellele ma äärmiselt tänulik olen – küllap mõistsid nemadki, et volikogu töö tuleb kaasajastada.

Tegin EKRE kohaliku osakonna lehel juba kolmanda üleskutse, liitumaks EKRE loodava Loksa osakonnaga; eelmisel talvel saatis erakond Loksa elanike postkasti samasisulise üleskutse, sealt ma idee luua Loksa EKRE sotsiaalmeedia esindus, saingi ning leht on muutunud populaarseks. Kindlasti saab sellest tulevikus osakonna ametlik leht.

Ringkonnal on koordinaator kes haldab ka meili: loksa@ekre.ee ning kohaliku aktivistina olen mina, kes toetab Loksa osakonna loomist nii palju kui võimalik. Tean et ühel päeval EKRE osakond ka asutatakse: selleks on tarvis vähemalt 5 inimest, hea oleks kui neid on vähemalt 7, kellega asutada osakond. Osakonda ei asutata kindlasti mitte vaid loomise enda pärast, vaid selleks et ka Loksa elanikud mõistaksid, toetada tulevikus EKRE rahvusliku programmi ning teha kohalikul tasandil ka ise poliitikat, silmas pidades KOV-valimisi. Oodatud on liituma inimesed, kellel on ideid mida praktikas realiseerida – et Loksa areneks ning areneks õiges suunas. 

Olen omaltpoolt väljakäinud lisaks otseülekande ideele, ka plaani vabastada linnalapsevanemad lasteaia kohatasu kohustusest, tõsta ühekordset sünnitoetust, tegeleda avalike narkomaanide probleemiga, eemaldada igapäevane EL või mõne muu riigi sümboolika Linnavalitsuse katuselt, lõpetada väljaande Loksa elu jagamine Kuusalu valla elanikele ja muuta see enam ajakirjanduslikuks leheks ning reageerida seadusandlikul tasandil kui LGBT peaks soovima haridusasutuses teha ideoloogilist propagandat. Aga tegu on pelgalt minu ideedega, EKRE ootab nüüd Sinu ideid ja tegusid!

Reformierakond on valmis end lastetoetuste tõstmise asemel kukutama

Foto: Kroonika/ ühine laps Taavi Veskimäega

Konservatiividena ei toeta me printsiibilt seda et riik peab tõstma raskel ajal toetuseid, vaid langetama kasvõi radikaalselt makse, kuid hetkel on küsimus laste- ja peretoetustes ning siinse kirjutaja poolest tuleb täita nii Keskerakonna tahtmine kui ka EKRE ettepandud soov langetada kõiksugu makse.

Selle asemel, et mõelda, kuidas oma inimesi laste- ja peretoetuse tõusu näol aidata, kaotab kõrgetest reitingutest uimastunud peaminister Kaja Kallas reaalsustaju ning kutsub kriitilisel ajal esile valitsuskriisi. Reformierakond oli ainus partei, kes ei pannud allkirju laste- ja peretoetuse tõstmise eelnõule. Seejärel teatas Kallas valitsuse pressikonverentsil, et kui see eelnõu Riigikogus enne jaanipäeva läbi läheb, astub ta valitsusjuhi kohalt tagasi.

Esiteks nähtub meile Reformi- ja Keskerakonna käsitlus riigist: sotsialistlik süsteem, mille eesmärk on muuta inimesed riigist veel sõltuvaks – tõsta näpuotsaga toetuseid, selle asemel et langetada makse; aktsiis on ka sisuliselt maks. Kardinaalselt erinev arusaam EKRE poliitikast, kuid seda enam mõistetamatu on kutsuda selle tühja-tähja pärast esile valitsuskriis – sul on riigieelarve muutunud üha täissöönumaks seaks, aga sa ei või tõsta laste- ja peretoetuseid. Inimlikust seisukohast tekib arvamine, et peaministri puhul on tegu paadunud s##apeaga – kuid ilmselt on selle taga veel miskit ning selleks on ajada meelega antud valitsuskoalitsioon lõhki – aga ka see loogika on hetkel küsitav, sest olgugi et reformierakond peab olema mingitmoodi süvariigi poolt mõjutatav, tekib aegajalt tunne et valitsuserakond ei tee teatud otsuseid sellepärast et neid keegi käsib, vaid neil ongi säärane arusaam riigist: rahvas on justkui lambakari.

Konservatiividena ei toeta me printsiibilt seda et riik peab tõstma raskel ajal toetuseid, vaid langetama kasvõi radikaalselt makse, kuid hetkel on küsimus laste- ja peretoetustes ning siinse kirjutaja poolest tuleb täita nii Keskerakonna tahtmine kui ka EKRE ettepandud soov langetada kõiksugu makse.

Muidugi tuleb alati mõtelda et ilmselt soovib Keskerakond end enne valimisi koalitsioonis näha, ilmselt soovib Reformierakond teatud muudatuse teha, et enda meelest siis puhtana valimistele vastu minna – kuid nagu ma mainisin, tekib aegajalt tunne et Reformierakond ei tegutse loogiliselt, nii nagu meile üritatakse väita et Putin ründas Ukrainat nö lambist mis muidugi tõele ei vasta – vahel mõtled et Reformierakonna tegutsemise taga polegi süvariiki, vaid tegu ongi niivõrd nahaalse ja arulageda seltskonnaga. Kuid me teame ka, et alati on rahva seljataga käinud poliitilised mängud ning ilmselt soovivad mõlemad koalitsioonipartnerid enne valimis kuidagi teisiti nendele vastu minna: ärme unusta et Eesti200 ootab ka võimalust. Aga vahel võib juhtuda et segaduste ajal tulevad võimule need, keda süvariik võimule ei soovi.