„Suveräniteeti austav rahvasaadik, ei lase
kohandada EL ega muu võõrinstitutsiooni direktiivi EV õigusruumis, eriti kui
see lammutab meedia-, meelsus ja sõnavabadust. Mina vaba kodanikuna leian et
kodanikuõigused on tähtsad, hoolimata sellest milline erakond meil parasjagu
valitsuskoalitsioonis on,“ oli antud petitsiooni suur mõte.
9. novembril osalesin
Riigikogu kultuurikomisjoni koosolekul, kus arutati minu algatatud
ühispöördumist: peatame Meediateenuste seaduse muutmise eelnõu; koosolekut
peeti MSTeamsi vahendusel ja EKRE poolt olid koosolekul esindatud RK kultuurikomisjoni
liikmed Jaak Valge ja Moonika Helme.
Järgnevalt saab lugeda
kokkuvõtet minu sõnavõttudest, koosolekul..
Austatud komisjon,
saadikud ja saadetud!
Kevadel andis üle 1000nde
inimese oma digitaalse allkirja sõna- ja meelsusvabaduse kaitseks; me ei tea
palju oleks petitsioon allkirju siis kogunud, kui allkirjade kogumine oleks
tänaseni jätkunud – aga eesmärk on eelkõige see, et protestisõnumit parlamendis
arutatakse. Petitsiooni algatajana leian et plaanis olevad muudatused Meediateenuste
seaduses, annavad võimuringkondadele hoovad millega liikuda oluline samm
vaikiva ajastu kehtestamise suunas.
Praegu kehtiva seaduse paragrahv 19 ütleb, et üheski
saates ei tohi õhutada vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu,
veendumuste või usutunnistuse alusel. Seaduse uues sõnastuses keelataks lisaks
vihkamise õhutamisele ka vägivalla õhutamine ja aluste nimekiri pikeneks
oluliselt – lisanduvad nahavärvus, sotsiaalne päritolu, seksuaalne sättumus,
kodakondsus ja muu. Sama loetelu on kirjas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,
ehk sisuliselt Eestis juba kehtib.
Eelnõu paragrahv 19. on sugu, nahavärvus, rass,
etniline päritolu või sünnipära eraldi välja toodud, nagu need polekski geneetilised
omadused. Esmane arvamus antud tendentsi kohta ütleb seda, et antud
paragrahvist vaatab meile vastu ideoloogiline kramp: Kas meile soovitakse selgeks
teha et 1 pluss 1 ei võrdugi enam 2 .. et sugu on pelgalt sotsiaalne
konstruktsioon mitte geneetiline omadus.
Euroopa liidu põhiõiguste harta artikkel 21 kohaselt
on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo,
rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste,
keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste,
rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või
seksuaalse sättumuse tõttu. Eelnõu seletuskirjas on väidetud, et eelnõud on
täiendatud harta artikli 21 alusel. Tegelikult on eelnõus suletud nimekiri
nendest tunnustest, mille alusel on diskrimineerimine keelatud, erinevalt
hartast, kus on fikseeritud, et keelatud on igasugune diskrimineerimine.
SAPTK viitab oma kevadises pöördumises
Kultuurikomisjoni esimehele Aadu Must-le sama asjaolu, tsiteerin: „“
Sõnad „igasugune diskrimineerimine, sealhulgas ...“ jätavad selgelt kataloogi
lahtiseks, aga eelnõu kohaselt oleks meediateenuste seaduses sisalduv kataloog
teadmata põhjustel kinnine.“ tsitaadi lõpp. Mina arvan
et siin kehtib reegel: omad koerad purevad, omad koerad lepivad – kui ühel
liikmesriigil on suunitlus oma seadusandlust muuta ja liikmesriik seda ka teeb,
siis EL vaatab liikmesriigi poolt tehtud.
Lisaks tele- ja raadiosaadetele hakkaks uus seadus
hõlmama ka veebisaateid ja muud veebipõhist videosisu. Rikkujaid võib ees
oodata krõbe rahatrahv ning võimalik on ka meediateenuse osutamise keelamine.
Meediateenuste seaduse
muutmine võtab eelnõu koostanud kultuuriministeeriumi ametnike selgituse kohaselt Eesti õigusruumi
üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Eelnõu järgi hakkab
meediateenuste seadus reguleerima ka video jagamise platvorme ja
sotsiaalmeediakanaleid, aga ka kodumaiseid "ebatraditsioonilisi"
video- ja audiosisu tootjaid.
Viimastel tuleb teenuse
osutamiseks edaspidi esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse
ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord.
Eelnõuga kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem, uutele
audiovisuaalmeedia teenustele, näiteks suuremate uudisteportaalide juures
olevale veebitelevisioonile vastavaks. See tähendab, et vastava teenuse
osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri
kohta ning avalikustama omandistruktuuri. Kas ka Objektiiv kui kasumit
mittetaotlev väljaanne kuuluks seaduse regulatsioonialasse, on hetkel veel
teadmata.
Samuti selgub eelnõu
seletuskirjast, et sääraste uute teenuste pakkujad peavad edaspidi jälgima, et
üheski saates ei õhutataks vägivalda .. vihkamist soo, rassi, nahavärvuse,
etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse
või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise,
varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või
kodakondsuse alusel, või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles
õigusrikkumisele.
Eelnõuga tehakse ka muid
muudatusi, näiteks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse
osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis peab olema vähemalt 30 protsenti
programmikataloogist. Ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele pannakse
kohustus avalikustada enda omandistruktuur ning haridus- ja teadusministeerium
määratakse vastutavaks "meediapädevuse" edendamise eest. Eelnõuga
kavandatavad muudatused mõjutavad koostajate hinnangul peamiselt Eesti
audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, keda on suurusjärgus umbes paarikümmet
ettevõtjat.
Klassikaline näide naaberriigist!
Soome endine siseminister, hariduselt arst Päivi
Räsenen sai süüdistuse, kuna ta tsiteeris piiblit. Soome peaprokurör leiab et
Räsaneni väljaütlemised
diskrimineerivad ja halvustavad homoseksuaale ning kujutavad endast
vaenuõhutamist inimrühma vastu. süüdistatakse Räsäneni homoseksuaale
halvustavate arvamuste avaldamises oma Twitteri ja Instagrami kontodel, kus ta
on öelnud, et homoseksuaalsus on häbiasi ja patt.
Samuti on saanud süüdistuse sealne Luteri kiriku piiskop Juhana Pohjola:
Tema „patt“ seineb selles, et ta avaldas 2004a. homoseksuaalsusest kõneleva
brošüüri: „Ta lõi nemad meheks ja naiseks“.
Austatud komisjon!
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
palub avaldatud juhtkirjas selgust selle osas, kelle suhtes seadus kohalduma
hakatakse: „Sääraseid keelde on kohatu seadusesse kirjutada, kui samal ajal ei
ole elementaarset selgust selle osas, mida vihkamise õhutamise all silmas
peetakse. Niisuguse selguseta on selguseta ka see, mis siis reaalselt keelatud
on ja mille eest on seega meediateenuste seaduse paragrahviga 57 nähtud ette
koguni kuni 32 000 euroni küündida võiv rahatrahv. Kuidas on tagatud, et
poliitilistelt ja ideoloogiliselt tundlikes küsimustes (nt seonduvalt
islamiimmigratsiooni või homo- ja sooideoloogia ühiskondliku juurutamisega)
kriitiliste seisukohtade väljendamist ei hakata käsitlema ühiskondliku
vihkamise õhutamisena..
…väga suure trahvi
ettenägemine teo eest, mis on määratletud vähegi rahuldava selguseta, tekitab
suure kindlusetuse tunde ja jätab seaduse rakendajale kohatu meelevaldsuse
karistuste rakendamiseks valikuliselt ning vastavalt oma poliitilistele ja
ideoloogilistele eelistustele. See omakorda kujutab endast tõsist ohtu ajakirjandusvabadusele
ja sõnavabadusele ning laiemalt vaba ühiskonna ideaalile, kuna meediateenuste
osutajatel puudub elementaarne arusaam, milliseid saateid või muid käsitlusi
võib tembeldada vihkamise õhutamiseks, milliseid mitte. See omakorda soosib
poliitiliselt ja ideoloogiliselt tundlikemas küsimustes kriitilisemate
seisukohtade väljendamisest hoidumist, mis ei või olla seadusandja poolt
taotletavaks eesmärgiks ega ka aktsepteeritavaks mitte-soovitud, ent selgelt
ettenähtavaks tagajärjeks. Samuti soosib see olukorra kujundamist, kus
meediateenuste seadust saab kasutada poliitilise ja ideoloogilise tagakiusamise
vahendina.“
Petitsiooni
allakirjutanute arvates..
..puudub Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelvalve Ametil pädevus selliste kultuuriliselt väga kaugele
ulatuvate järelmitega otsuste langetamiseks. Minu hinnangul on
karistusseadustiku paragrahvis 151 sätestatud ühiskondliku vaenu õhutamise
keeld piisav ning täiendavat keeldu ei oleks meediateenuste seadusesse üldse
vaja. näeme probleemi selles, et TTJA teostab meediaväljaannete suhtes
sisuliselt tsensori rolli, juhindudes Euroopa Liidu suunistest, aga samal ajal
sisuliselt puudub ameti enda üle selle ülesande täitmisel poliitiline kontroll.
..need on olulised küsimused!
EL direktiivi kohandamine EV õigusruumis on üks
komponent Vaenukõne seaduse kompotist: eesmärk on konna keetmine vaiksel tulel:
samm-sammult kujundatakse ümber inimese meelsus, võetakse temalt ära vaba tahe
ja likvideeritakse valed arvamused
Peaprokurör Andres Parmas
ütleb veebruaris väljaandele Eesti Päevaleht, et ta ei toeta vihakõne kriminaliseerimise
laiendamist, sest sõnavabadus on ühiskonna jaoks väga oluline väärtus: „Vihakõne on
tegelikult praegugi kriminaliseeritud, kui sellega kaasnevad reaalsed ohud või
tagajärjed,“
Vihavaenukõne
kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust, Stalini ajast. Nõukogude riik püüdis seda kontseptsiooni sisse suruda ÜRO
inimõiguste ülddeklaratsiooni, et nullida ära sõnavabaduse põhimõte - Stalini ajal see ei õnnestunud. 1966. aastal
aga, kui võimul oli Brežnev, õnnestus see sisse suruda ÜRO kodaniku- ja
poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakt. Sõnavabaduse piiramine vihakõne
alusel polnud mõeldud vähemuste vabastamiseks, nagu väidavad paljud kaasaja
inimõiguslased, vaid demokraatide ohjeldamiseks.
Kas
NL-s või Pätsi aegses EV-s oli põhiseadus ausalt üles tunnistatud, et
sõnavabadus on piiratud ja rakendatakse tsensuuri? Muidugi ei ole seda kusagil
ausalt välja öeldud. Kui demokraatiat hinnataks ainult põhiseaduste järgi, siis
autoritaarriike peaaegu ei olekski.
Petitsiooni algatajana leian..
et
muudatused Meediateenuste seaduses täidavad vaid üht eesmärki: anda EV
valitsevale klikile hoovad, kiusamaks taga neid kes ei jaga kehtivat
ideoloogiat - hetkel on selleks Liberaaldemokraatia, minevikus oli selleks
Nõukogude Liidu poolt kehtestatud ideoloogia ning praegu võib muret tunda, et
paarikümne aasta pärast on selleks mõni muu ideoloogia, mis meil siin valitseb.
Ma tahan lõpetada, pakkudes välja lahenduse..
Suveräniteeti austav rahvasaadik, ei lase
kohandada EL ega muu võõrinstitutsiooni direktiivi EV õigusruumis, eriti kui
see lammutab meedia-, meelsus ja sõnavabadust. Mina vaba kodanikuna leian et
kodanikuõigused on tähtsad, hoolimata sellest milline erakond meil parasjagu
valitsuskoalitsioonis on.
Hea komisjon!
Tuhat ja enam allkirjastajat leiavad, et pakutud
muudatused Meediateenuste seaduses tuleb tagasi lükata. Ettepanek on säilitada
Meediateenuste seadus kehtival kujul