Tagasiside: Meediateenuste seadus on jäänud komisjoni toppama

Aprillikuine pikett Toompeal

Meediateenuste eelnõu on II lugemiseks ettevalmistamise etapis: muudatusettepanekutes on tõstatatud mitmeid murekohti. Kordan ka üle: kollektiivne pöördumine milles umbusaldatakse Vabariigi Valitsust, on saadetud menetlemiseks Põhiseaduskomisjoni; viimast tõotan ma ka kaitsta.

RK-Kultuurikomisjoni menetluses on kollektiivne pöördumine „Peatame meediateenuste seaduse muutmise eelnõu“, mis võeti menetlusse 1. juunil. Kollektiivses pöördumises tegin ettepaneku lükata tagasi meediateenuste seaduse muutmise eelnõu.

Kultuurikomisjoni menetluses on meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE). Eelnõu on teiseks lugemiseks ettevalmistamise etapis. Eelnõule tehtud muudatusettepanekutes ning esitatud arvamustes on samuti tõstatud mitmeid murekohti. 

Seetõttu palus kultuurikomisjon 30. novembril saadetud tagasiside kirjas, kollektiivsele pöördumisele vastamiseks lisaaega. Mulle kui kollektiivse pöördumise algatajale kinnitati, et teemaga tegeldakse ja mind informeeritakse esimesel võimalusel.

Samuti on võetud menetlusse kollektiivne pöördumine, millega umbusaldatakse Kaja Kallase valitsust: mille eeldatav menetlemise aeg toimub jaanuari esimeses pooles. Kui on tarvis, tuleb selle menetlemise tarbeks, valitsuse väljavahetamise toetuseks korraldada pikett; seda näitab aeg.

Adolf Hitler: Laiade masside psüühika on täiesti vastuvõetamatu nõrgale või poolikule

Eesti keeles on ilmunud „Mein Kampf I-VI (peatükk), Kuresaare Kaitseliidu Veteranide Klubi Saaremaa piirkond, 2003a. mille tõlkis vene keelest P. Kask; edasise töö keelas Kaitsepolitsei ära.

Katkend mille ma teile kirjas edastas, on pärit teose 68. leheküljelt ning see on järele kuulatav Nõmme raadiost. Hitler ei esita siin niivõrd oma arvamust: on teada et ta omandas lugedes palju ning pani loetud hiljem kirja.

Hitler toob siin objektiivselt välja mass-inimese psüühika, mis erineb kardinaalselt katoliiklikust arusaamast, mille kohaselt on inimene vaba tahtega, väljakujunenud isiksus, mis ei allu mõtlematult masskultuurile. Katoliikliku arusaama kohaselt on see nn nõrk või poolik just see tugev, kes ei allu masspsüühikale, kui see erineb loomuseadusest ja alandab inimväärikust. 

Hitler ütleb et „sotsiaaldemokraatiale seatakse vastu enam õiglane õpetus“ siis katoliiklane täiendaks seda fraasiga „õpetus mis vastab loomuseadustele“. Evangeelse õpetuse kohaselt teeb Tõde vabaks: tõde võib tõesti olla teinekord jõhker, kuid selle jõhkrus sõltub sellest, kui moonutatud on selle massinimese maailmapilt .. kindlasti on eelnev mul veel lõpuni mõtestamata!

Hitleri kirjapandust võib noppida välja tõdemuse, et mida radikaalsemalt erinevad on suunad, seda verisemad nende kokkupõrked on. Üks nendest suundadest on rohkem loomuseadusest eemaldunud kui teine, kuid ka see suund võib ise olla saatanlik.

Massinimene oli ja on ka peale Hitlerit: olemata kas riigikorraks on diktatuur või demokraatia; massinimese kujunemist soodustab nii despootlik diktatuur kui ka kartelli-demokraatia; viimase eksisteerimise puhul ei pruugi inimene mõistagi et teda võivat juhtida sama väike seltskond kui see toimiks ka diktatuuri puhul.

- - -

MASS

Laiade masside psüühika on täiesti vastuvõetamatu nõrgale või poolikule. Naise hingeline vastuvõtlikus on vähem ligipääsetav abstraktse mõistuse argumentidele, kui selle instinktiivsete püüdluste täiendavale jõule. Naine allub parema meelega tugevamale, kui hakkab enesele allutama nõrka. Ja ka mass armastab rohkem võimukat inimest, kui seda kes temalt midagi palub. Mass tunneb ennast enam rahuldatuna sellise õpetuse poolt, mis ei salli enese kõrval ühtegi teist kui on valmis lubama erinevaid liberaalseid vabadusi. Enamikel juhtudel mass ei tea mida ta peab tegema liberaalsete vabadustega ja tunneb end sel juhul isegi maha jäätuna. Tema häbitu hingelisele terroriseerimisele sotsiaaldemokraatia poolt reageerib mass sama vähe nagu ka tema inimõiguste ja vabaduste masendavale kuritarvitamisele.

Ta ei oma väiksematki ettekujutust kogu õpetuse sisemisest mõttetusest, ta näeb ainult halastamatut jõudu ja selle jõu loomalikku toorust, mille ees ta lõppude-lõpuks alistub. Kui sotsiaaldemokraatiale seatakse vastu enam õiglane õpetus, mida viiakse läbi samasuguse jõuga ja loomaliku toorusega, siis see õpetus võidab, ehkki peale rasket võitlust. 

 Adolf Hitler

Kollektiivne pöördumine on saadetud Riigikogu Põhiseaduskomisjoni

23. oktoobril aset leidnud meeleavaldus,
kus osales peavoolumeedia andmetel enam kui 3 inimest

Viimasel petitsioonil kõrvutus ka kaaskiri Riigikogu esimehele, mille ma Talle 22. novembril saatsin: kirjas mõistsin et RK on kaugtööl kuid palusin tungivalt antud petitsioon Komisjonile esitada; mis nüüd ka teostus.

29. novembril laekus mulle Riigikogu kantseleilt teadaanne et meie ühine kollektiivne pöördumine, milles umbusaldame Kaja Kallase valitsust, on otsustatud võtta menetlusse:

„Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529 Riigikogu juhatus otsustab: Võtta menetlusse Kenno Põltsami algatatud kollektiivne pöördumine "Umbusaldame peaminister Kaja Kallast" ja edastada see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile,“ ning selle on allkirjastanud tavakohaselt RK-esimees.

See on juba kolmas petitsioon selle aasta jooksul, mis allkirju Valitsuse umbusaldamiseks kogub: Esimene petitsioon kogus 3600 allkirja keskkonnas mis ei kohusta parlamenti ühispöördumist arutama. Teine petitsioon milles oli mainitud esimese petitsiooni saavutus, suutis Riigikogu poole pöördudes koguda üle 2700 allkirja; Põhiseaduskomisjon otsustas tollal sellega mitte edasi minna. Kolmas petitsioon, kogudes 3497 allkirja, on põhjalikum kui eelnevat kaks: jätk sellele võitlusele mis on tegelikult üks osa suurest vasturevolutsioonilisest protsessist nendele arengutele, mida Üks Liberaalne Partei meil 11 kuu jooksul on propageerinud.

Viimasel petitsioonil kõrvutus ka kaaskiri Riigikogu esimehele, mille ma Talle 22. novembril saatsin: kirjas mõistsin et RK on kaugtööl kuid palusin Tal tungivalt antud petitsioon (õigel ajal) Komisjonile esitada; need kes oma allkirja andsid, ei lepi sellega et pöördumist ei võeta arutusele, kirjutasin ma.

Ma usun ja isegi loodan et kollektiivse ühispöördumise parlamentaarne arutelu leiab aset 12. jaanuaril - see on kuupäev mil Peaminister Jüri Ratas teatas oma tagasiastumisest.

Austatud Riigikogu XIV koosseis!

Leiame et Vabariigi Valitsus ei tegutse Eesti elanike heaolu arvesse võttes: erinevad kontrollmeetmed teenivad valitseva kliki huve ja kahjustavad pikemas plaanis Eesti julgeolekut. Peaminister Kaja Kallas peab astuma oma ametist tagasi. Me ei soovi näha Reformierakonda uues valitsuskoalitsioonis.

§ 97. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.

?

 

KAASKIRI RIIGIKOGU ESIMEHELE: "Varasemalt pole ühegi minu petitsiooniga nii kaua venitatud"

„Inimesed kes andsid oma allkirja antud ühispöördumisele või kes ei viitsinud seda teha aga ikkagi toetavad ideed Kaja Kallase valitsus välja vahetada- ei lepi sellega et Riigikogu juhatus ei võta vaevaks petitsiooni kasvõi Komisjonile arutamiseks saata,“ seisab kirja lõpus mille ma saatsin sel esmaspäeval RK-esimehele, kelle pädevuses on saata petitsioon mõnele RK-komisjonile.

15. novembril laekus Riigikogule petitsioon, Kaja Kallase valitsuse umbusaldamiseks: 22. novembril saatsin enda poolt veel Kaaskirja Riigikogu esimehele kes, nagu märguanne minu postkasti laekus, Sai ka antud kirja kätte.

Ehk aitab see Riigikogu juhatust, kuhu kuulub ka keskerakondlasest RK-esimees kui ka reformierakondlasest aseesimees, antud petitsiooni kiiremini menetleda, õigesse komisjoni saata. Tuletan meelde, et varasemalt pole ühegi minu petitsiooniga nii kaua venitatud:

Austatud Riigikogu esimees!

15. novembril lasin Rahvaalgatus.ee keskkonnas teele ühispöördumise, mis automaatselt laekub digitaalsel kujul Riigikogu juhatusele. Antud ühispöördumine, millele 3497 allakirjutanut avaldavad umbusaldust Peaminister Kaja Kallasele, on jätk 8. juunil Põhiseaduskomisjonis tagasilükatud petitsioonile.

Tollal lämmatas Komisjon petitsiooni põhjendusega, et antud petitsioonis viidatud umbusalduse avaldamine Vabariigi Valitsusele ei too üldjuhul kaasa Riigikogu erakorralisi valimisi. Kuigi petitsioonis olev viide Riigikogu erakorraliste valimiste toimumise kohta, polnud eesmärk iseeneses, vaid üks võimalustest mis Valitsuse umbusaldamise järel paratamatult tekib.

Tõsi on et antud petitsiooni kaitsmisest ma osa ei võtnud: põhjuseks oli, et tol päeval lükkus Komisjoni istung edasi ja hiljem olid mul muud tegemised.

3497 allakirjutanud kelle seas on ka vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, leidsid et Riigikogule on tarvis edastada uus ühispöördumine, Peaminister Kaja Kallase valitsuse umbusaldamiseks: viimased pool aastat on andnud selleks üha enam uusi põhjuseid.

Mina ühispöördumise algatajana leian, et petitsioon tuleb saata taas Põhiseaduskomisjonile arutamiseks. Põhjuse selleks annab kasvõi ühispöördumises seisev punkt nr 2, mis taunib konstitutsioonilist olukorda: rahval puudub võimalus siduvate rahvaalgatuste korraldamiseks ning õigus valida Vabariigi President otsevalimiste korras.

Mõistan et Riigikogu on kaugtööl, kuid loodan et petitsiooni edastamist Komisjonile ei jäeta viimasele minutile. Minu kolm varasemat petitsiooni on varem kui nädalase ajaga, edasi komisjoni saadetud.

Me mõlemad mõistame, et inimesed kes andsid oma allkirja antud ühispöördumisele või kes ei viitsinud seda teha aga ikkagi toetavad ideed Kaja Kallase valitsus välja vahetada- ei lepi sellega et Riigikogu juhatus ei võta vaevaks petitsiooni kasvõi Komisjonile arutamiseks saata.

 

Ühispöördumine Loksa linnavolikogu poole: meetmed peresõbralikumaks sotsiaalmajanduspoliitikaks

Loksa lasteaia logo/ Riigiteataja.ee

Esmalt mainin, et antud ühispöördumiga Loksa linnavolikogu poole esinen ma, kui paljustki Loksa linnaga seotud vallakodanik: kui me vaatame et Kuusalu vald vabastab koalitsioonileppe kohaselt vallas elavad ja sealsetes lasteaedades käivate laste vanemad lasteaia kohatasu maksmise kohustusest alates 2022a. sügisest – siis tekib küsimus et miks ei võiks Loksa linnavõim  maksusoodustust pakkuda ka oma kodanikele.

Ajalooliselt on need kaks omavalitsust ühe kihelkonna alad: Loksa sai linnaõigused 1993a.

„Antud ühispöördumisele allakirjutanud leiavad, et ka Loksa lasteaias käivate laste vanemad tuleb vabastada lasteaia kohatasu maksmise kohustusest,“ seisab petitsioonis.

Ma ei hakka kasutama sõna „parempoolne“ poliitika – pigem ütlen et see on kristlik lähenemine: riik/omavalitsus teeb oma kodanikud nii vähe süsteemiks sõltuvaks kui see võimalik, pakkudes neile soodustusi; küsimus on väärtushinnangutes, et kus me sh rahalist ressurssi rakendame. Teisest küljest, neile kes aga toetamist vajavad, peab riik/omavalistus seda võimaldama. Hetkel maksab Loksa linn ühekordset sünnitoetust lapse emale 300 eurot ning alates kolmandast lapsest on toetuse suurus 400 eurot.

Kuusalu vald maksab kohe esimest lapsest sünnitoetust, summas 400 eurot – ühispöördumise Teine ettepanek on, et Loksa linn muudaks sünnitoetuse maksmise korda nõnda, et alates esimesest lapsest makstakse emale 400 eurot.

Mõlemas omavalitsuses makstakse toetus kahes osas: siin ma leian et see nii jääda ka võiks.

„Antud ühispöördumisele allakirjutanud leiavad, et Loksa linnas tuleb muuta sünnitoetuse maksmise korda nõnda, et Toetus summas 400 eurot makstakse lapsevanemale, (juba) alates esimese lapse sünnist,“ seisab petitsioonis.

Ettepanek kust leida kokkuhoiu koht linnaeelarves?

„Väljaandele Loksa elu, mis jõuab ka vallas elavate inimeste kodude postkasti, oli perioodil 2018-2020 ette nähtud 73 200 eurot: aastas keskmiselt 24 400 eurot. Mis oleks kui vähendaks väljaande aastast eelarvet? Kas Loksa elu peab ilmuma väljaspool Loksa linna?“ seisab petitsioonis.

Olen kindel et ühispöördumine saab vajalikud allkirjad kogutud:

Austatud linnavolikogu! Antud ühispöördumisele allakirjutanud nõuavad, et te võtaksite kuulda teile ettepandud kirjutisi ja/või tooksite välja omapoolsed ettepanekud, kuidas Loksa linn muuta perekeskemaks. 

Petitsiooniga saab tutvuda siin: iga toetusallkiri on teretulnud!

https://kohalik.rahvaalgatus.ee/initiatives/025f31ca-436a-48e3-9bbc-74da807d31bb?fbclid=IwAR2vUVs6z9uT0T4FWYOG4s5E303YOUSGylAxlHVCQbEp6PW5f4JusDk2Nkk

EINAR LAIGNA HEIDAB VALGUST OBJEKTIIVSELE AJALOOLE

Ajaloofilosoof Einar Laigna on kutsustud esinema kümnetesse saadetesse; Tal pole probleem pidada 3 tunnist kõnet peast. Aga nii huvitaval persoonil nagu Laigna, jätkub teadmiste jagamist ju küllaga. Antud lõigud mida postitaja esile toob, on katkendid Laigna avalikest esinemistest. Olen neid üksikult varem sotsiaalmeedias jaganud: mind isegi imestab et inimesi huvitab kõik päevakajaline, nagu nt vaktsiini temaatika jms - aga objektiivne ajalugu mitte. Seda enam, et Laigna väldib õpetamist - pigem annab edasi info, aga inimesed on paraku sellised, et oleme harjunud mida kooliprogramm meile õpetab; ise me väga mõtelda ei viitsi. 

Millegipärast arvavad ühed et maa on lapik, teised aga paaniliselt eitavad seda - miks aga ei küsi inimesed, mida iidsed kultuurid sellest arvasid - tegelikult oli juba tuhandeid aastaid tagasi selge milline see kosmos tegelikult on sh seda et maakera on ümmargune. 

SEITSE JALUSTRABAVAT INFOKILDU

1. KES OLI HITLER TEGELIKULT?

Miks saksa sõjaministeerium lükkas paljud tehnilised saavutused nt võimsad pommid, kalevi alla? Kes töötasid sõjaministeeriumis ja kes oli Hitler üldse - kelle huvides ta tegelikult tegutses?

On veel üks raamat "A.Hitler - Iisreali riigi rajaja" mis räägib samuti üksikasjaliselt sellest kuidas Hitler elas rahulikult elulõpuni Argentiinas; kasvatades veel oma lapsed suureks.

"Maailm on informatsiooni täis, tarvitseb vaid huvi tunda," (ning tavaliselt dokumenteeritud raamatute kujul) ütleb Einar Laigna Nõmme raadios aastal 2012.

 

2. SAKSLASED SAID AATOMPOMMI ENNE SÕJA LÕPPU VALMIS

Viimasel 70 aastal on ilmunud raamatud, dokumenteeritud ning piltidega, kus selgub et 1945a. märtsis olid sakslastel transporditavad aatompommid valmis. Samuti oli selleks ajaks valminud 3 lennukit: mudel messersmith 265, mis oli kõikki teisi pommituslennukeid ületav, kuni 15 tuhande tegevusraadiusega, edasi-tagasi lendavad. Kolm lennukit ja kolm pommi oli valmis, kuid Hitler keelas nende kasutamise sõjavõitmiseks; miks? ei tea!

Sõjalised vahendid anti sõja lõpul ameeriklastele ning need heideti Jaapani linnadele: Hiroshima ja Nagasaki.
Kaua läheb, et see muutuks üldiseks teadmiseks?
(Info: ERR/ Hallo kosmos aasta 2011)

3. VILGAS TEGEVUS PLANEET MARSI ÜMBER - (PRESIDENT REAGAN VIITAS SELLELE KA OMA AVALIKUS KÕNES)

Marsil on tehiskaaslane Phobos (tõlkes: hirm) ja uuringud näitavad et ta peaks olema seest tühi: läbimõõt 17-20km. 80-ndate alguses saadeti NL raketiga sinna aparatuur uurima antud Phobost, aparatuuris olid peal ka inglaste-ameeriklaste tehnika – ühisprojekt, millest avalikult ei räägitud. Kui aparatuur on Marsi orbiidil et hakata Phobost uurima, siis algab ootamatult vaikust .. ameeriklased küsivad venelastelt et mis toimub, kuid sellele järgneb kaks ööpäeva kestev vaikus. Lõpuks teatab Nõukogude kosmose uuringute keskus ameeriklastele, et: „Teda ei ole enam.“ Ja hiljem avalikustati ameeriklastele film, mis on saanud aastakümneid hiljem rohkem avalikuks – varju pealt on näha kuidas võõras vari tuleb ja võtab aparatuuri ära; ning siis saabub vaikus.

On ka andmeid Marsi kohal lendavatest tehiskehadest, mis pole maist päritolu – kogu sele teadmise võib lisada ajalehte, inimene usub ikka seda mida Aktuaalne kaamera autoritaarse häälega maha loeb.
Üks mis on selge, kosmoseuuringud on rangelt.

(Saates Hallo kosmos)

4. MEGALIIDID

Tänapäeval ei ole vahendeid et ehitada püramiide või baalbeki rõdu, või ehitusi kus on 200 tonnised tahutud kivid tõstetud kõrgele, millega? Ainukesed andmed selle kohta minevikust on nii Ameerika kontinendi kui siinpool; kolmed andmed on kuidas kivid liikuma pandi: vilistati, puhuti pasunat ja lauldi. Ma pensionärina võin seda rääkida, hullumajja ei saadeta. Mina tean et see nii oli, mind ei huvita kas teised taipavad sellest midagi, või mitte.

Ja nüüd on kummaline asi kui templirüütlid tulevad pühalt maalt (Iisrealist), kus nad said ilmselt kätte Salomoni templi ehitajate saladused, teades, mis omakorda olid pärit Egiptusest – ja nüüd ma leidsin ühe huvitava loo ühe kloostri materjalidest, gooti kirikute ehitamise kohta – teate mis seal oli kirjas? Kõik kivi tõstetööd tehti öösel et keegi ei näeks kuidas see käib. Ja kui te vaatate nende katedraalide torne, nagu ulmi 161 ja pool meetrit kivi pitsi mis läheb nagu pliiats taevasse – missugused pidid olema need tellingud?
Kas me ei näe kuivõrd piiratud on meie arusaamade maailm kui me pole suutelised isegi silmaga nähtavaid muinastsivilisatsioonide mälestusmärke seletama, kuidas neid võidi teha. Ja kõik meie fantaasiad on väga armetud, me pole suutelised mõtlema mis väljuks meie võimalustest. Esimene mõte on kohe muidugi rullid, köied ja kangid – me ei kujuta üldse ette teistsuguseid võimalusi. Selle tõttu on et õpetlane kes neid asju uurib, elab oma maailmas ning tunneb ennast lollidemaale sattunud olema: kellega sul üldse rääkida midagi. 

(Saates Hallo kosmos)

5. PETERBURI LINN POLE OMA NIME SAANUD TSAAR PEETER I JÄRGI

Peterburi linn on oma nime saanud apostel Peetruse järgi, keda peetakse mh kõige esimeseks paavstiks. Peeter I kes oli Peterburi linna rajaja - viis ellu "kolmanda rooma" ideed: teine rooma langes Konstantinoopoli vallutamisega türklaste poolt 15. sajandil ning kolmas room liikus Venemaale. Peterburi linn on kolmanda Rooma pealinn.

(Mäletamist mööda rääkis Laigna seda Pereraadio saates Olemine ja olemasolemine)

6. LENDAVAD APARAADID MILLEL TULI TAGA, LEIDUB IIDSETEST MÜÜTIDEST

Kui Baalbeki rõdu, kuulus megaliit mis on 1100 tonni raske, selle on keegi lõiganud täpselt mäest välja, mis vahenditega? Ära lihvinud täpses mõõdus – mis jõuga? Tänapäeval pole me suutelised tegema selliseid ehitusi, ega lõikama mäest välja selliseid kiviblokke. Antud blokid on nagu painaja ja siis me teemegi nagu see kaelkirjaku mees kes esimest korda seda looma kohtas – eitas nähtut, ja lülitame selle oma ajaloost välja. Või valetame ja toome sündmuse või objekti hilisemasse aega ning üritama seletada kuidas miljonid inimesed köitest tonni raskust kivi sikutasid, et seda omale kohale saada – jamps kõik!

Aga mis köitesse puutub siis müüdid räägivad jumalatest kes istuvad raudtroonidel, muidugi taevas ja sealt olevat alla rippunud köisredel – köisredelit tunti, aga see mis üleval oli? Inimesed ei osanud muud öelda kui raudiste – see oli kõik. Me aga ei tea mis selle raudistme all silmas peeti! Lendvaid lennuaparaate millel tuli taga on, on vanad müüdid täis.

(2010. Nõmme raadios)

7. SUMERID TEADSID JUBA TUHANDEID AASTAID TAGASI, SEDA MIDA MEIE ALLES HILJAAEGU AVASTASIME

Kust sumerid, maiad ning inkad teadsid tuhandeid aastaid tagasi päikesesüsteemi planeete: nende kauguseid, mõõtmeid ning värvi?
Üks erinevus on: meie loeme planeete päikesest üha kaugemale kuid vanad kultuurid loetlesid planeete, justkui nad oleksid väljast sissepoole tulnud.
Egiptuse, sumerite ja maiade kultuuril puudub arengulugu, nad ilmuvad äkki valmis kujul.

(Loeng Ruhnu kirikus: 2016. aastal)

PRAAGI PARANDUS: EESTIS TEGUTSEV POLIITILINE POLITSEI

Foto raamatust 

"EV-s tegutseb poliitiline politsei, selles suhtes, et ta ei kaitse mitte põhiseadusliku korda, vaid EL-s parasjagu valitsevat ideoloogiat"

Paar päeva tagasi avaldasin väikese ülevaate, tehes kriitikat julgeolekuasutuste aadressil: nüüd parandasin antud kirjatükki, ajalehte saatmise tarbeks. 

Vabandan!

1998a. muudeti seadusandlik võimu abil Jälitustegevuse seadust, mille  järgi tohtis Kaitsepolitsei kasutada kohtunike, prokuröre, parlamendi saadikuid ja Parlamendi poolt ametisse määratud kõrgeid ametiisikuid salajases jälitustegevuses. Suvaline salapolitsei ametnik omas õigust nt. riigikogu liikmeid sundida kolleegide järgi nuhkima. Jälitustegevuse seaduse kohaselt oli lubatud jälitustoiminguid läbi viia jälitusasutuse enda loal.

Varem kehtinud analoogne seadus ei lubanud nimetatud ametiisikuid valla või linavolikogude liikmeid, vaimulike ja advokaate, kaasata salajasele jälitustegevusele. 1998a. kehtima hakanud seaduse järgi sai see aga seaduslikuks. Kirik omal ajal protesteerin antud seaduse sätte vastu, ent selle protesti ei võetud tõsiselt.

1998a. avaldasid Eesti advokaadid antud seadusmuudatuse osas avaliku protesti. Advokatuuri esimehe, vandeadvokaat Aare Targa sõnul on Euroopas ainulaadne, kui advokaadid ja vaimulikud, keda mõlemat seob vaikimisvanne, paneksid kliendiga juttu ajades diktofoni käima. "Uskumatu, et seadus seda lubab," imestas Tark. "See õõnestab usaldust advokaadi vastu ja on vastuolus tema kutse-eetika nõuetega."

1997a. koosnes Riigikogu koosseis 80% ulatuses endistest kommunistidest, kes ei hoolinud sellest et antud Jälituseseaduse kehtima hakkamine lööb sügvava lõhe ühiskonda, kui iga kodanik võib suvalist riigiametniku või parlamendi saadikut pidada salapolitsei koputajaks.

2011/2012a. algatati reform, millega muudeti jälitustegevuse seadus kehtetuks ning sätestati sellega seotu täies mahus kriminaalmenetluse seadustikus. Seadus see sätestab, et kõiki jälitustegevusega seotud toiminguid reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Seal jälitustegevuse mõistet kasutatud ei ole, kasutatakse vaid sõna „jälitustoimingud“.

Uue regulatsiooni järgi peab loa andma prokuratuur või teatud juhtudel ka kohus. Samuti ei ole enam lubatud teostada jälitustoiminguid ükskõik milliste kuritegude tõkestamiseks ja ennetamiseks, vaid ainult raskemate, st esimese ja tahtliku teise astme kuritegude puhul. Seadusemuudatuse eesmärk oli tugevdada kontrolli jälitusasutuste tegevuse üle ja tagada seeläbi inimeste õiguste ja vabaduste parem kaitse.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf aga kritiseeris enne seadusemuudatuse jõustumist uut seadust, tundes muret muu hulgas selle üle, et uue seaduse kohaselt on prokuratuuril õigus nii jälituslubasid anda kui ka selle üle järelevalvet teostada. Ka leidis Klandorf, et seadusemuudatus annab süüdistavale poolele menetluses ebaproportsionaalselt suure eelise kaitsja ees.

Õiguskantsler kritiseeris 2011.aasta kehtivat Jälitustegevuse seadust, öeldes et see on põhiseadusega vastuolus ning et kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seadus koosmõjus teabe jälitustoimingutega kogumist reguleerivate teiste seadusesätetega on vastuolus põhiseadusega osas, mis ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalve korraldust jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ja osas, mis võimaldab teavitamise edasilükkamise tulemusel jätta isiku jälitustoimingust üldse teavitamata. Samadel põhjustel on põhiseadusega vastuolus 01.01.2012 jõustuva kriminaalmenetluse seadustiku jälitustegevusega seonduv uus regulatsioon.

 

2008a. moodustati RK-s Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, kuid 13. aastane praktika on näidanud, et antud Komisjon tegeleb ringkäendusega: justiitsasustuste seaduserikkumiste varjamise ja kinni mätsimisega, mitte nende tõkestamisega.

Julgeolekuorganid tegelevad mitte ainult ebameeldiva isiku tasalülitamisega nagu omal ajal tehti vabadusvõitleja Tiit Madissoniga, vaid ka valitsuse vahetusega, nagu nägime selle aasta 12. jaanuaril.

Minu arvates puudub selgus selle osas, millega meie julgeolekuorganid tegelevad: mõistetavalt ei saa nad olla täisavalik organisatsioon, ent iga kodanik võiks endalt küsida, kas me saame usaldada KAPOt või Prokuratuuri!

Vabadusvõitleja Mart Niklus ütles veel alles hiljuti, et Eestis jäi omal ajal tegemata nn desovetiseerimine. Kui palju on nimetatud asutuste (kaas)tööliste hulgas endiseid KGB-lasi? Me tegelikult ei tea. Minu arvates tegutseb EV-s poliitiline politsei, selles suhtes, et ta ei kaitse mitte põhiseadusliku korda, vaid EL-s parasjagu valitsevat ideoloogiat.

(Saadetud väljaandele Wõrumaa Teataja: 18. november)

EESTIS TEGUTSEB KAITSEPOLITESI VARJUS DÜNAAMILINE SALAPOLITSEI

Aastate kui mitte aastakümnete praktika on näidanud seda, et julgeolekuorganid tegelevad mitte ainult ebameeldiva isiku tasalülitamisega nagu omal ajal tehti vabadusvõitleja Tiit Madissoniga, vaid ka valitsuse vahetusega, nagu nägime selle aasta 12. jaanuaril. Minu teada Euroopa teistes riikides ei tegele KAPO analoogid kohtueelse uurimisega, küll aga tegeles sellega KGB.

1998a. kehtima hakanud Jälitustegevuse seaduse järgi, tohib Kaitsepolitsei kasutada kohtunike, prokuröre, parlamendi saadikuid ja Parlamendi poolt ametisse määratud kõrgeid ametiisikuid salajases jälitustegevuses.

Suvaline salapolitsei ametnik omab õigust nt. riigikogu liikmeid sundida kolleegide järgi nuhkima.

Varem kehtinud analoogne seadus ei lubanud nimetatud ametiisikuid valla või linavolikogude liikmeid, vaimulike ja advokaate, kaasata salajasele jälitustegevusele. 1998a. kehtima hakanud seaduse järgi sai see aga seaduslikuks. Kirik omal ajal protesteerin antud seaduse sätte vastu, ent selle protesti ei võetud tõsiselt.

1997a. koosnes Riigikogu koosseis 80% ulatuses endistest kommunistidest, kes ei hoolinud sellest et antud Jälituseseaduse kehtima hakkamine lööb sügvava lõhe ühiskonda, kui iga kodanik võib suvalist riigiametniku või parlamendi saadikut pidada salapolitsei koputajaks.

1998a. avaldasid Eesti advokaadid antud seadusmuudatuse osas avaliku protesti. Advokatuuri esimehe, vandeadvokaat Aare Targa sõnul on Euroopas ainulaadne, kui advokaadid ja vaimulikud, keda mõlemat seob vaikimisvanne, paneksid kliendiga juttu ajades diktofoni käima. "Uskumatu, et seadus seda lubab," imestas Tark. "See õõnestab usaldust advokaadi vastu ja on vastuolus tema kutse-eetika nõuetega."

Alates juuni 2012. sätestab kõiki jälitustegevusega seotud toiminguid kriminaalmenetluse seadustik. Seal jälitustegevuse mõistet kasutatud ei ole, kasutatakse vaid sõna „jälitustoimingud“. Jälitustegevus hõlmab kõiki jälitustoiminguid.

Vastu seadusemuudatus, millega muudeti jälitustegevuse seadus kehtetuks ning sätestati sellega seotu täies mahus kriminaalmenetluse seadustikus. Jälitustegevuse seaduse kohaselt oli lubatud jälitustoiminguid läbi viia jälitusasutuse enda loal, uue regulatsiooni järgi peab loa andma prokuratuur või teatud juhtudel ka kohus. Samuti ei ole enam lubatud teostada jälitustoiminguid ükskõik milliste kuritegude tõkestamiseks ja ennetamiseks, vaid ainult raskemate, st esimese ja tahtliku teise astme kuritegude puhul. Seadusemuudatuse eesmärk oli tugevdada kontrolli jälitusasutuste tegevuse üle ja tagada seeläbi inimeste õiguste ja vabaduste parem kaitse.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf kritiseeris enne seadusemuudatuse jõustumist uut seadust, tundes muret muu hulgas selle üle, et uue seaduse kohaselt on prokuratuuril õigus nii jälituslubasid anda kui ka selle üle järelevalvet teostada. Samuti leidis Klandorf, et seadusemuudatus annab süüdistavale poolele menetluses ebaproportsionaalselt suure eelise kaitsja ees.

Ka tollane õiguskantsler ütles aasta enne seaduse kehtima hakkamist, et Jälitustegevuse seadus on põhiseadusega vastuolus ning et kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seadus koosmõjus teabe jälitustoimingutega kogumist reguleerivate teiste seadusesätetega on vastuolus põhiseadusega osas, mis ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalve korraldust jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ja osas, mis võimaldab teavitamise edasilükkamise tulemusel jätta isiku jälitustoimingust üldse teavitamata. Samadel põhjustel on põhiseadusega vastuolus 01.01.2012 jõustuva kriminaalmenetluse seadustiku jälitustegevusega seonduv uus regulatsioon (2011 mai/ Delfi)

Minu teada Euroopa teistes riikides ei tegele KAPO analoogid kohtueelse uurimisega, küll aga tegeles sellega KGB. Ja nendes riikides on riiklust kaitsva organi üle kehtima kindel tsiviilkontroll vastava parlamendi komisjoni näol. Tõsi, meil on küll Riigikogu juures moodustatud Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, kuid minu arusaama kohaselt tegeleb see Komisjon pigem justiitsasustuste seaduserikkumiste varjamise ja kinni mätsimisega, mitte nende tõkestamisega.

Ja see pole pelgalt minu isiklik arvamus: aastate kui mitte aastakümnete praktika on näidanud seda, et julgeolekuorganid tegelevad mitte ainult ebameeldiva isiku tasalülitamisega nagu omal ajal tehti vabadusvõitleja Tiit Madissoniga, vaid ka valitsuse vahetusega, nagu nägime selle aasta 12. jaanuaril.

Või kas tollased võimuninad kes 1997a. KAPOle suured volitused andsid, on kunagi vastutanud oma tegude eest? Meil on ju kombeks et kui minevikus tehtud praak üldsusele kohale jõuab, siis tehakse kosmeetiline muudatus: reformitakse seadust või moodustatakse asja summutamiseks komisjon või edutatakse kuritarvitaja hoopiski paremale palgale – aga vastustust justkui keegi ei võta. Või kui võtab, siis on selleks mõni alluv.

 

Endine miilits Jüri Pihl oli 1997a. KAPO Peadirektor

 

Kokkuvõte komisjonis tehtud sõnavõttudest: Tuhat ja enam allkirjastajat leiavad, et pakutud muudatused Meediateenuste seaduses tuleb tagasi lükata.

„Suveräniteeti austav rahvasaadik, ei lase kohandada EL ega muu võõrinstitutsiooni direktiivi EV õigusruumis, eriti kui see lammutab meedia-, meelsus ja sõnavabadust. Mina vaba kodanikuna leian et kodanikuõigused on tähtsad, hoolimata sellest milline erakond meil parasjagu valitsuskoalitsioonis on,“ oli antud petitsiooni suur mõte.

9. novembril osalesin Riigikogu kultuurikomisjoni koosolekul, kus arutati minu algatatud ühispöördumist: peatame Meediateenuste seaduse muutmise eelnõu; koosolekut peeti MSTeamsi vahendusel ja EKRE poolt olid koosolekul esindatud RK kultuurikomisjoni liikmed Jaak Valge ja Moonika Helme.

Järgnevalt saab lugeda kokkuvõtet minu sõnavõttudest, koosolekul..

Austatud komisjon, saadikud ja saadetud!

Kevadel andis üle 1000nde inimese oma digitaalse allkirja sõna- ja meelsusvabaduse kaitseks; me ei tea palju oleks petitsioon allkirju siis kogunud, kui allkirjade kogumine oleks tänaseni jätkunud – aga eesmärk on eelkõige see, et protestisõnumit parlamendis arutatakse. Petitsiooni algatajana leian et plaanis olevad muudatused Meediateenuste seaduses, annavad võimuringkondadele hoovad millega liikuda oluline samm vaikiva ajastu kehtestamise suunas.

Praegu kehtiva seaduse paragrahv 19 ütleb, et üheski saates ei tohi õhutada vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel. Seaduse uues sõnastuses keelataks lisaks vihkamise õhutamisele ka vägivalla õhutamine ja aluste nimekiri pikeneks oluliselt – lisanduvad nahavärvus, sotsiaalne päritolu, seksuaalne sättumus, kodakondsus ja muu. Sama loetelu on kirjas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ehk sisuliselt Eestis juba kehtib.

Eelnõu paragrahv 19. on sugu, nahavärvus, rass, etniline päritolu või sünnipära eraldi välja toodud, nagu need polekski geneetilised omadused. Esmane arvamus antud tendentsi kohta ütleb seda, et antud paragrahvist vaatab meile vastu ideoloogiline kramp: Kas meile soovitakse selgeks teha et 1 pluss 1 ei võrdugi enam 2 .. et sugu on pelgalt sotsiaalne konstruktsioon mitte geneetiline omadus.

Euroopa liidu põhiõiguste harta artikkel 21 kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Eelnõu seletuskirjas on väidetud, et eelnõud on täiendatud harta artikli 21 alusel. Tegelikult on eelnõus suletud nimekiri nendest tunnustest, mille alusel on diskrimineerimine keelatud, erinevalt hartast, kus on fikseeritud, et keelatud on igasugune diskrimineerimine.

SAPTK viitab oma kevadises pöördumises Kultuurikomisjoni esimehele Aadu Must-le sama asjaolu, tsiteerin: „“ Sõnad „igasugune diskrimineerimine, sealhulgas ...“ jätavad selgelt kataloogi lahtiseks, aga eelnõu kohaselt oleks meediateenuste seaduses sisalduv kataloog teadmata põhjustel kinnine.“ tsitaadi lõpp. Mina arvan et siin kehtib reegel: omad koerad purevad, omad koerad lepivad – kui ühel liikmesriigil on suunitlus oma seadusandlust muuta ja liikmesriik seda ka teeb, siis EL vaatab liikmesriigi poolt tehtud.

Lisaks tele- ja raadiosaadetele hakkaks uus seadus hõlmama ka veebisaateid ja muud veebipõhist videosisu. Rikkujaid võib ees oodata krõbe rahatrahv ning võimalik on ka meediateenuse osutamise keelamine.

Meediateenuste seaduse muutmine võtab eelnõu koostanud kultuuriministeeriumi ametnike selgituse kohaselt Eesti õigusruumi üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Eelnõu järgi hakkab meediateenuste seadus reguleerima ka video jagamise platvorme ja sotsiaalmeediakanaleid, aga ka kodumaiseid "ebatraditsioonilisi" video- ja audiosisu tootjaid.

Viimastel tuleb teenuse osutamiseks edaspidi esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord. Eelnõuga kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele, näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile vastavaks. See tähendab, et vastava teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta ning avalikustama omandistruktuuri. Kas ka Objektiiv kui kasumit mittetaotlev väljaanne kuuluks seaduse regulatsioonialasse, on hetkel veel teadmata.

Samuti selgub eelnõu seletuskirjast, et sääraste uute teenuste pakkujad peavad edaspidi jälgima, et üheski saates ei õhutataks vägivalda .. vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel, või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis peab olema vähemalt 30 protsenti programmikataloogist. Ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele pannakse kohustus avalikustada enda omandistruktuur ning haridus- ja teadusministeerium määratakse vastutavaks "meediapädevuse" edendamise eest. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad koostajate hinnangul peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, keda on suurusjärgus umbes paarikümmet ettevõtjat.

Klassikaline näide naaberriigist!

Soome endine siseminister, hariduselt arst Päivi Räsenen sai süüdistuse, kuna ta tsiteeris piiblit. Soome peaprokurör leiab et Räsaneni väljaütlemised diskrimineerivad ja halvustavad homoseksuaale ning kujutavad endast vaenuõhutamist inimrühma vastu. süüdistatakse Räsäneni homoseksuaale halvustavate arvamuste avaldamises oma Twitteri ja Instagrami kontodel, kus ta on öelnud, et homoseksuaalsus on häbiasi ja patt.

Samuti on saanud süüdistuse sealne Luteri kiriku piiskop Juhana Pohjola: Tema „patt“ seineb selles, et ta avaldas 2004a. homoseksuaalsusest kõneleva brošüüri: „Ta lõi nemad meheks ja naiseks“.

Austatud komisjon!

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks palub avaldatud juhtkirjas selgust selle osas, kelle suhtes seadus kohalduma hakatakse: „Sääraseid keelde on kohatu seadusesse kirjutada, kui samal ajal ei ole elementaarset selgust selle osas, mida vihkamise õhutamise all silmas peetakse. Niisuguse selguseta on selguseta ka see, mis siis reaalselt keelatud on ja mille eest on seega meediateenuste seaduse paragrahviga 57 nähtud ette koguni kuni 32 000 euroni küündida võiv rahatrahv. Kuidas on tagatud, et poliitilistelt ja ideoloogiliselt tundlikes küsimustes (nt seonduvalt islamiimmigratsiooni või homo- ja sooideoloogia ühiskondliku juurutamisega) kriitiliste seisukohtade väljendamist ei hakata käsitlema ühiskondliku vihkamise õhutamisena..

…väga suure trahvi ettenägemine teo eest, mis on määratletud vähegi rahuldava selguseta, tekitab suure kindlusetuse tunde ja jätab seaduse rakendajale kohatu meelevaldsuse karistuste rakendamiseks valikuliselt ning vastavalt oma poliitilistele ja ideoloogilistele eelistustele. See omakorda kujutab endast tõsist ohtu ajakirjandusvabadusele ja sõnavabadusele ning laiemalt vaba ühiskonna ideaalile, kuna meediateenuste osutajatel puudub elementaarne arusaam, milliseid saateid või muid käsitlusi võib tembeldada vihkamise õhutamiseks, milliseid mitte. See omakorda soosib poliitiliselt ja ideoloogiliselt tundlikemas küsimustes kriitilisemate seisukohtade väljendamisest hoidumist, mis ei või olla seadusandja poolt taotletavaks eesmärgiks ega ka aktsepteeritavaks mitte-soovitud, ent selgelt ettenähtavaks tagajärjeks. Samuti soosib see olukorra kujundamist, kus meediateenuste seadust saab kasutada poliitilise ja ideoloogilise tagakiusamise vahendina.“

Petitsiooni allakirjutanute arvates..

..puudub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ametil pädevus selliste kultuuriliselt väga kaugele ulatuvate järelmitega otsuste langetamiseks. Minu hinnangul on karistusseadustiku paragrahvis 151 sätestatud ühiskondliku vaenu õhutamise keeld piisav ning täiendavat keeldu ei oleks meediateenuste seadusesse üldse vaja. näeme probleemi selles, et TTJA teostab meediaväljaannete suhtes sisuliselt tsensori rolli, juhindudes Euroopa Liidu suunistest, aga samal ajal sisuliselt puudub ameti enda üle selle ülesande täitmisel poliitiline kontroll.

..need on olulised küsimused!

EL direktiivi kohandamine EV õigusruumis on üks komponent Vaenukõne seaduse kompotist: eesmärk on konna keetmine vaiksel tulel: samm-sammult kujundatakse ümber inimese meelsus, võetakse temalt ära vaba tahe ja likvideeritakse valed arvamused

Peaprokurör Andres Parmas ütleb veebruaris väljaandele Eesti Päevaleht, et ta ei toeta vihakõne kriminaliseerimise laiendamist, sest sõnavabadus on ühiskonna jaoks väga oluline väärtus: „Vihakõne on tegelikult praegugi kriminaliseeritud, kui sellega kaasnevad reaalsed ohud või tagajärjed,“

Vihavaenukõne kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust, Stalini ajast. Nõukogude riik püüdis seda kontseptsiooni sisse suruda ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, et nullida ära sõnavabaduse põhimõte -  Stalini ajal see ei õnnestunud. 1966. aastal aga, kui võimul oli Brežnev, õnnestus see sisse suruda ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakt. Sõnavabaduse piiramine vihakõne alusel polnud mõeldud vähemuste vabastamiseks, nagu väidavad paljud kaasaja inimõiguslased, vaid demokraatide ohjeldamiseks.

Kas NL-s või Pätsi aegses EV-s oli põhiseadus ausalt üles tunnistatud, et sõnavabadus on piiratud ja rakendatakse tsensuuri? Muidugi ei ole seda kusagil ausalt välja öeldud. Kui demokraatiat hinnataks ainult põhiseaduste järgi, siis autoritaarriike peaaegu ei olekski.

Petitsiooni algatajana leian..

 et muudatused Meediateenuste seaduses täidavad vaid üht eesmärki: anda EV valitsevale klikile hoovad, kiusamaks taga neid kes ei jaga kehtivat ideoloogiat - hetkel on selleks Liberaaldemokraatia, minevikus oli selleks Nõukogude Liidu poolt kehtestatud ideoloogia ning praegu võib muret tunda, et paarikümne aasta pärast on selleks mõni muu ideoloogia, mis meil siin valitseb.

Ma tahan lõpetada, pakkudes välja lahenduse..

Suveräniteeti austav rahvasaadik, ei lase kohandada EL ega muu võõrinstitutsiooni direktiivi EV õigusruumis, eriti kui see lammutab meedia-, meelsus ja sõnavabadust. Mina vaba kodanikuna leian et kodanikuõigused on tähtsad, hoolimata sellest milline erakond meil parasjagu valitsuskoalitsioonis on.

Hea komisjon!

Tuhat ja enam allkirjastajat leiavad, et pakutud muudatused Meediateenuste seaduses tuleb tagasi lükata. Ettepanek on säilitada Meediateenuste seadus kehtival kujul