Kokkuvõte komisjonis tehtud sõnavõttudest: Tuhat ja enam allkirjastajat leiavad, et pakutud muudatused Meediateenuste seaduses tuleb tagasi lükata.

„Suveräniteeti austav rahvasaadik, ei lase kohandada EL ega muu võõrinstitutsiooni direktiivi EV õigusruumis, eriti kui see lammutab meedia-, meelsus ja sõnavabadust. Mina vaba kodanikuna leian et kodanikuõigused on tähtsad, hoolimata sellest milline erakond meil parasjagu valitsuskoalitsioonis on,“ oli antud petitsiooni suur mõte.

9. novembril osalesin Riigikogu kultuurikomisjoni koosolekul, kus arutati minu algatatud ühispöördumist: peatame Meediateenuste seaduse muutmise eelnõu; koosolekut peeti MSTeamsi vahendusel ja EKRE poolt olid koosolekul esindatud RK kultuurikomisjoni liikmed Jaak Valge ja Moonika Helme.

Järgnevalt saab lugeda kokkuvõtet minu sõnavõttudest, koosolekul..

Austatud komisjon, saadikud ja saadetud!

Kevadel andis üle 1000nde inimese oma digitaalse allkirja sõna- ja meelsusvabaduse kaitseks; me ei tea palju oleks petitsioon allkirju siis kogunud, kui allkirjade kogumine oleks tänaseni jätkunud – aga eesmärk on eelkõige see, et protestisõnumit parlamendis arutatakse. Petitsiooni algatajana leian et plaanis olevad muudatused Meediateenuste seaduses, annavad võimuringkondadele hoovad millega liikuda oluline samm vaikiva ajastu kehtestamise suunas.

Praegu kehtiva seaduse paragrahv 19 ütleb, et üheski saates ei tohi õhutada vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel. Seaduse uues sõnastuses keelataks lisaks vihkamise õhutamisele ka vägivalla õhutamine ja aluste nimekiri pikeneks oluliselt – lisanduvad nahavärvus, sotsiaalne päritolu, seksuaalne sättumus, kodakondsus ja muu. Sama loetelu on kirjas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ehk sisuliselt Eestis juba kehtib.

Eelnõu paragrahv 19. on sugu, nahavärvus, rass, etniline päritolu või sünnipära eraldi välja toodud, nagu need polekski geneetilised omadused. Esmane arvamus antud tendentsi kohta ütleb seda, et antud paragrahvist vaatab meile vastu ideoloogiline kramp: Kas meile soovitakse selgeks teha et 1 pluss 1 ei võrdugi enam 2 .. et sugu on pelgalt sotsiaalne konstruktsioon mitte geneetiline omadus.

Euroopa liidu põhiõiguste harta artikkel 21 kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Eelnõu seletuskirjas on väidetud, et eelnõud on täiendatud harta artikli 21 alusel. Tegelikult on eelnõus suletud nimekiri nendest tunnustest, mille alusel on diskrimineerimine keelatud, erinevalt hartast, kus on fikseeritud, et keelatud on igasugune diskrimineerimine.

SAPTK viitab oma kevadises pöördumises Kultuurikomisjoni esimehele Aadu Must-le sama asjaolu, tsiteerin: „“ Sõnad „igasugune diskrimineerimine, sealhulgas ...“ jätavad selgelt kataloogi lahtiseks, aga eelnõu kohaselt oleks meediateenuste seaduses sisalduv kataloog teadmata põhjustel kinnine.“ tsitaadi lõpp. Mina arvan et siin kehtib reegel: omad koerad purevad, omad koerad lepivad – kui ühel liikmesriigil on suunitlus oma seadusandlust muuta ja liikmesriik seda ka teeb, siis EL vaatab liikmesriigi poolt tehtud.

Lisaks tele- ja raadiosaadetele hakkaks uus seadus hõlmama ka veebisaateid ja muud veebipõhist videosisu. Rikkujaid võib ees oodata krõbe rahatrahv ning võimalik on ka meediateenuse osutamise keelamine.

Meediateenuste seaduse muutmine võtab eelnõu koostanud kultuuriministeeriumi ametnike selgituse kohaselt Eesti õigusruumi üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Eelnõu järgi hakkab meediateenuste seadus reguleerima ka video jagamise platvorme ja sotsiaalmeediakanaleid, aga ka kodumaiseid "ebatraditsioonilisi" video- ja audiosisu tootjaid.

Viimastel tuleb teenuse osutamiseks edaspidi esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord. Eelnõuga kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele, näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile vastavaks. See tähendab, et vastava teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta ning avalikustama omandistruktuuri. Kas ka Objektiiv kui kasumit mittetaotlev väljaanne kuuluks seaduse regulatsioonialasse, on hetkel veel teadmata.

Samuti selgub eelnõu seletuskirjast, et sääraste uute teenuste pakkujad peavad edaspidi jälgima, et üheski saates ei õhutataks vägivalda .. vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel, või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis peab olema vähemalt 30 protsenti programmikataloogist. Ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele pannakse kohustus avalikustada enda omandistruktuur ning haridus- ja teadusministeerium määratakse vastutavaks "meediapädevuse" edendamise eest. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad koostajate hinnangul peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, keda on suurusjärgus umbes paarikümmet ettevõtjat.

Klassikaline näide naaberriigist!

Soome endine siseminister, hariduselt arst Päivi Räsenen sai süüdistuse, kuna ta tsiteeris piiblit. Soome peaprokurör leiab et Räsaneni väljaütlemised diskrimineerivad ja halvustavad homoseksuaale ning kujutavad endast vaenuõhutamist inimrühma vastu. süüdistatakse Räsäneni homoseksuaale halvustavate arvamuste avaldamises oma Twitteri ja Instagrami kontodel, kus ta on öelnud, et homoseksuaalsus on häbiasi ja patt.

Samuti on saanud süüdistuse sealne Luteri kiriku piiskop Juhana Pohjola: Tema „patt“ seineb selles, et ta avaldas 2004a. homoseksuaalsusest kõneleva brošüüri: „Ta lõi nemad meheks ja naiseks“.

Austatud komisjon!

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks palub avaldatud juhtkirjas selgust selle osas, kelle suhtes seadus kohalduma hakatakse: „Sääraseid keelde on kohatu seadusesse kirjutada, kui samal ajal ei ole elementaarset selgust selle osas, mida vihkamise õhutamise all silmas peetakse. Niisuguse selguseta on selguseta ka see, mis siis reaalselt keelatud on ja mille eest on seega meediateenuste seaduse paragrahviga 57 nähtud ette koguni kuni 32 000 euroni küündida võiv rahatrahv. Kuidas on tagatud, et poliitilistelt ja ideoloogiliselt tundlikes küsimustes (nt seonduvalt islamiimmigratsiooni või homo- ja sooideoloogia ühiskondliku juurutamisega) kriitiliste seisukohtade väljendamist ei hakata käsitlema ühiskondliku vihkamise õhutamisena..

…väga suure trahvi ettenägemine teo eest, mis on määratletud vähegi rahuldava selguseta, tekitab suure kindlusetuse tunde ja jätab seaduse rakendajale kohatu meelevaldsuse karistuste rakendamiseks valikuliselt ning vastavalt oma poliitilistele ja ideoloogilistele eelistustele. See omakorda kujutab endast tõsist ohtu ajakirjandusvabadusele ja sõnavabadusele ning laiemalt vaba ühiskonna ideaalile, kuna meediateenuste osutajatel puudub elementaarne arusaam, milliseid saateid või muid käsitlusi võib tembeldada vihkamise õhutamiseks, milliseid mitte. See omakorda soosib poliitiliselt ja ideoloogiliselt tundlikemas küsimustes kriitilisemate seisukohtade väljendamisest hoidumist, mis ei või olla seadusandja poolt taotletavaks eesmärgiks ega ka aktsepteeritavaks mitte-soovitud, ent selgelt ettenähtavaks tagajärjeks. Samuti soosib see olukorra kujundamist, kus meediateenuste seadust saab kasutada poliitilise ja ideoloogilise tagakiusamise vahendina.“

Petitsiooni allakirjutanute arvates..

..puudub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ametil pädevus selliste kultuuriliselt väga kaugele ulatuvate järelmitega otsuste langetamiseks. Minu hinnangul on karistusseadustiku paragrahvis 151 sätestatud ühiskondliku vaenu õhutamise keeld piisav ning täiendavat keeldu ei oleks meediateenuste seadusesse üldse vaja. näeme probleemi selles, et TTJA teostab meediaväljaannete suhtes sisuliselt tsensori rolli, juhindudes Euroopa Liidu suunistest, aga samal ajal sisuliselt puudub ameti enda üle selle ülesande täitmisel poliitiline kontroll.

..need on olulised küsimused!

EL direktiivi kohandamine EV õigusruumis on üks komponent Vaenukõne seaduse kompotist: eesmärk on konna keetmine vaiksel tulel: samm-sammult kujundatakse ümber inimese meelsus, võetakse temalt ära vaba tahe ja likvideeritakse valed arvamused

Peaprokurör Andres Parmas ütleb veebruaris väljaandele Eesti Päevaleht, et ta ei toeta vihakõne kriminaliseerimise laiendamist, sest sõnavabadus on ühiskonna jaoks väga oluline väärtus: „Vihakõne on tegelikult praegugi kriminaliseeritud, kui sellega kaasnevad reaalsed ohud või tagajärjed,“

Vihavaenukõne kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust, Stalini ajast. Nõukogude riik püüdis seda kontseptsiooni sisse suruda ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, et nullida ära sõnavabaduse põhimõte -  Stalini ajal see ei õnnestunud. 1966. aastal aga, kui võimul oli Brežnev, õnnestus see sisse suruda ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakt. Sõnavabaduse piiramine vihakõne alusel polnud mõeldud vähemuste vabastamiseks, nagu väidavad paljud kaasaja inimõiguslased, vaid demokraatide ohjeldamiseks.

Kas NL-s või Pätsi aegses EV-s oli põhiseadus ausalt üles tunnistatud, et sõnavabadus on piiratud ja rakendatakse tsensuuri? Muidugi ei ole seda kusagil ausalt välja öeldud. Kui demokraatiat hinnataks ainult põhiseaduste järgi, siis autoritaarriike peaaegu ei olekski.

Petitsiooni algatajana leian..

 et muudatused Meediateenuste seaduses täidavad vaid üht eesmärki: anda EV valitsevale klikile hoovad, kiusamaks taga neid kes ei jaga kehtivat ideoloogiat - hetkel on selleks Liberaaldemokraatia, minevikus oli selleks Nõukogude Liidu poolt kehtestatud ideoloogia ning praegu võib muret tunda, et paarikümne aasta pärast on selleks mõni muu ideoloogia, mis meil siin valitseb.

Ma tahan lõpetada, pakkudes välja lahenduse..

Suveräniteeti austav rahvasaadik, ei lase kohandada EL ega muu võõrinstitutsiooni direktiivi EV õigusruumis, eriti kui see lammutab meedia-, meelsus ja sõnavabadust. Mina vaba kodanikuna leian et kodanikuõigused on tähtsad, hoolimata sellest milline erakond meil parasjagu valitsuskoalitsioonis on.

Hea komisjon!

Tuhat ja enam allkirjastajat leiavad, et pakutud muudatused Meediateenuste seaduses tuleb tagasi lükata. Ettepanek on säilitada Meediateenuste seadus kehtival kujul